Tänapäeva ühiskond on muutunud küllaltki keeruliseks. Palju on reklaami, paljud kaubad tuuakse otse koju kätte. Seda keerukust peegeldavaderinevate elustiilide paljusus ja neile vastavad väärtushinnangud, soov kuuluda kuskile. Soov omada midagi samat mis on tuttavatel, sõpradel.
Tavaliselt seostavad inimesed mõistet elustiil kellegi tegevusalaga. Tegelikult kujundavad inimese elustiili kõige rohkem tema tarbimishoiakud.
Tarbimishoiakud omakorda tulenevad haridusest, ametist,sissetulekust.
Seda kõike lugedes artiklist ,Consumero, ergo sum: tarbin, järelikult olen olemas,tuli välja, et mida haritum kodanik, seda rohkem oskab ta ise otsustada, mida vajab. Kuid kas see alati on nii. Oletame et sissetulek on pikalt piisabalt hea ja lubada saan mida hing ihkab. Kui aga elu teeb oma keerd käigud ja muutub vastupidises suunas, kas siis oskame oma tarbimist kohe muuta.
Ostmisest on saanud sündmus, kaubanduskeskustest ajaveetmiskohad. Tarbimine on seiklus,
olgu see siis reaalne või virtuaalne, toimugu see seltskonnas või üksi. Shoping on kui võlusõna, põhjus minna kaubanduskeskusesse aega viitma, justkui meelega minnakse saama naudingut millestki mida me endale lubada ei saa.
Palju on räägitud, kirjutatud mõistlikust tarbimisest, kuid ikka ja jälle avatakse uusi kaubanduskeskusi ja poode, kus noored ja vanad end ööseks järjekorda sätivad. Tundub et ostmine on üks osa meie igapäevasest elust
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar